Mõeldes ujuvkai soetamisele, tuleb mõista, et looduslik asukoht on kuningas. Ja kuningana määrab asukoht selle, kas kai paigaldamine on üldse võimalik või rahaliselt mõttekas.
Kuidas hinnata asukoha sobivust?
See ei ole üldse keeruline. Järgnevalt räägime, millele pöörame meie looduslikke olusid hinnates tähelepanu, et sul oleks soovi korral võimalik ise väike eeltöö ära teha.
Ujuvkai asukoht: olulised tegurid
Hoidmaks kokku sinu aega, ütleme kohe välja, et ujuvkaid ei ole võimalik paigaldada avatud randadesse ja rannikule. Sobilikuks asukohaks on kas looduslikult hästi kaitstud rand või muuliga piiratud akvatoorium.
Asukohta uurides tuleb sul hinnata järgnevaid tegureid:
1. Jääolud
Jääolude kohta saad infot koguda ka muudel aastaaegadel kui ainult talvel. Kuidas?
Tuleb vaid kehastuda teraseks vaatlejaks ning uurida veekogu kallast järgnevate teadmiste alusel:
- kui tegemist on kinnise ja tuulte eest kaitstud lahesopiga, sulab jää seal ilma liikumata ära või liigub tuulte mõjul vaid vähesel määral;
- kui kaldale väga lähedal suuri puid ei kasva, on see suure tõenäosusega märk talviti kogunevast rüsijääst;
- jääolud on nähtavad ka kivide järgi: kui kaldal on neid nihutatud, käib rüsijää.
Rüsijää puhul ei saa paadisilda tõenäoliselt paigaldada, sest jää lõhuks selle igal talvel ära. Kui muu asukoht ei ole võimalik, võib kaaluda ujuvkai talveks veest välja võtmist ja kevadeti uuesti paigaldamist. Viimase puhul tuleb aga kindlasti arvestada selle tegevuse rahalise ja ajalise kulukusega.
2. Ranna avatus tuultele
Siseveekogude puhul tuule pärast üldiselt väga muretsema ei pea, aga kaid merre planeerides tuleb selles punktis väga hoolikas olla.
Oma ranna põhilist tuultesuunda on sul võimalik kontrollida tuuleroosi järgi. Mugav on kasutada selleks Global Wind Atlase kaarti nende kodulehel. Lihtsalt klõpsa soovitud asukohal, vali paremalt „Wind Rose“ ja näedki selles piirkonnas domineerivaid tuuli:
Pilt: ekraanitõmmis Global Wind Atlase kodulehest
Nõnda saad teada kõige ohtlikuma tuulesuuna, misjärel tuleb sul nii kaardilt kui ka ise asukohas olles vaadata, kas sellest suunast on tuulel vaba voli puhuda või pakub kaitset näiteks neem, poolsaar või saar, tänu millele ei ole lained ujuvkaile ohtlikud.
3. Lainekõrgus
Ilmastikutingimused merel ja siseveekogudel (järv, jõgi, tiik) on väga erinevad. Ava- ja siseveekogudel valitsevate olude suurim eristaja on lainekõrgus – sisemaal hajutavad tuult metsad ja muu taimestik, aga merel, kus takistusi ei ole, on tuulel ruumi kiirust koguda ja nii tekivad oluliselt suuremad lained kui näiteks järvel.
Seega – tee endale selgeks asukohas olev keskmine lainekõrgus ning tutvu ka maksimaalse lainekõrguse numbritega, et teaksid, millistele jõududele peab kai vastu pidama.
4. Keskmine veetase
Veetase meres ja siseveekogudes muutub vastavalt aastaajale ja tuultele, näiteks Läänemere tase on äärmuslikel juhtudel olnud kuni 2,5 meetrit üle või ka 1,2 meetrit alla keskmise.
Siseveekogudel sõltub veetase sademetest ja lumesulaveest. Sajusel perioodil ja lumerikka talvega aasta kevadel on kõikumised kõige suuremad.
Veetaseme pideva kõikumise tõttu on oluline, et arvestad kai valimisel keskmist veetaset soovitud asukohas. Kuidas sa seda teada saad?
Keskmise veetaseme piir on üldiselt rannas silmaga näha ja piisab visuaalsest vaatlusest. Võõra koha puhul soovitame lisaks rääkida ka ümberkaudsete inimestega, võimalusel kindlasti eakamate kohalike elanikega, kes on seal juba kaua elanud ja oskavad anda infot pikema ajaperioodi kohta.
5. Veesügavus rannajoonest
Mereäärse asupaiga puhul aitavad sind merekaardid, kuhu on sügavused peale märgitud (näiteks suures mahus vabalt kasutatav Navionicsi kaart).
Mismoodi veesügavuse teadmine sind planeerimisprotsessis aitab?
Teades sobilikku veesügavust keskmisest rannajoonest, oskad välja arvestada ujuvkai pikkuse, millest sõltub kai lõplik maksumus. Näiteks: kui rannaäärne on liiga madal ja sildumiseks piisava sügavusega vesi kaugel, on tarvis ehitada väga pikk kai, mis muudab kogu ettevõtmise ebapraktiliseks, sest kulud kasvavad taevastesse kõrgustesse.
Kokkuvõtteks
Kordame olulise veelkord üle.
Ujuvkaid saab paigaldada muuliga piiratud akvatooriumisse või looduslikult hästi kaitstud randa. Avatud rannas või rannikul ei pea kai loodusjõududele vastu.
Asukohas on tarvis hinnata viit tegurit:
- jääolusid;
- ranna avatust tuultele;
- lainekõrgust;
- keskmist veetaset;
- veesügavust rannajoonest.
Kui sul tekkisid lugedes küsimused või soovid ujuvkai paigaldamise osas aru pidada, võta ühendust meie asjatundjaga lehe allosas.
