Tõenäoliselt sa nõustud meiega, kui ütleme, et ujuvkaid valides on asukoht kuningas ning kuningana määrab asukoht ka selle, kas üldse on võimalik või rahaliselt tasuv sinna kaid paigaldada.
Kuidas aga hinnata asukoha sobivust ning mille põhjal otsuseid langetada?
See ei ole üldse nii keeruline kui arvad. Järgnevalt näitame sulle, millele pöörame meie looduslikke olusid hinnates tähelepanu, et ka sul oleks võimalik iseseisvalt esmane hindamine teha.
NB! Teksti lõpust leiad ülevaate meie toodetavatest ujuvkaidest ning saad värskete teadmiste alusel otsustada, milline neist sulle kõige paremini sobida võiks. Samas on ka kokkuvõtlik tabel, mis aitab sul kaide kasutusotstarvet võrrelda.
Ujuvkai asukoht: olulised tegurid
Hoidmaks kokku sinu aega, ütleme kohe alguses välja kuhu kaid paigaldada ei saa: ujuvkaid ei ole võimalik panna avatud randadesse ja rannikule, sobilikuks asukohaks on kas looduslikult hästi kaitstud rand või muuliga piiratud akvatoorium.
Asukohta valides tuleb sul hinnata järgnevaid tegureid:
1. Jääolud
Õnneks on võimalik jääolusid hinnata ka muudel aastaaegadel kui ainult talvel. Kuidas?
Tuleb vaid kehastuda teraseks vaatlejaks ning uurida veekogu kallast järgnevate teadmiste alusel:
- kinnistes ja tuulte eest kaitstud lahesoppides sulab jää ilma liikumata ära või liigub tuulte mõjul vaid vähesel määral;
- kui kaldale väga lähedal suuri puid ei kasva, siis suure tõenäosusega tuleb sinna rüsijää;
- jääolud on nähtavad ka kivide järgi: kui kaldal on neid nihutatud, käib rüsijää.
Rüsijää puhul ei saa paadisilda suure tõenäosusega paigaldada, sest jää lõhuks selle igal talvel ära. Kui muu asukoht ei ole võimalik, võib kaaluda ujuvkai talveks välja võtmist ja kevadel uuesti paigaldamist, aga siin tuleb kindlasti arvestada selle tegevuse rahalise ja ajalise kulukusega.
2. Ranna avatus tuultele
Siseveekogude puhul tuule pärast üldiselt väga muretsema ei pea, aga kaid merre planeerides tuleb selles punktis väga hoolikas olla.
Iga koht rannikul on eriline ja näiteks Soome lahes on tuuled muutliku loomuga: suvel puhuvad põhiliselt lääne- ja põhjakaarte tuuled ning talvel domineerivad tuuled lõunakaartest. Ka tormituuled puhuvad igal aastaajal küllaltki väljakujunenud suunast.
Oma ranna põhilist tuultesuunda on sul võimalik kontrollida tuuleroosi järgi. Mugav on kasutada selleks Global Wind Atlase kaarti nende kodulehel. Lihtsalt klõpsa soovitud asukohal, vali paremalt „Wind Rose“ ja näedki selles piirkonnas domineerivaid tuuli:
Pilt: ekraanitõmmis Global Wind Atlase kodulehest
Nõnda saad teada kõige ohtlikuma tuulesuuna, misjärel tuleb sul nii kaardilt kui ka ise asukohas olles vaadata, kas sellest suunast on tuulel vaba voli puhuda või pakub kaitset näiteks neem, poolsaar või saar, tänu millele ei olegi lained valitud kohas ohtlikud.
3. Lainekõrgus
Ilmastikutingimused merel ja siseveekogudel (järv, jõgi, tiik) on väga erinevad. Ava- ja siseveekogudel valitsevate olude suurim eristaja on lainekõrgus – sisemaal hajutavad tuult metsad ja muu taimestik, aga merel, kus takistusi ei ole, on tuulel ruumi kiirust koguda ja nii tekivad oluliselt suuremad lained kui näiteks järvel.
Seega – esimese asjana tee endale selgeks paadisilla tulevases asukohas olev keskmine lainekõrgus ning tutvu ka maksimaalse lainekõrguse numbritega, et teaksid, millistele jõududele peab kai vastu pidama.
4. Keskmine veetase
Veetase meres ja siseveekogudes muutub vastavalt aastaajale ja tuultele, näiteks Läänemere tase on äärmuslikel juhtudel olnud kuni 2,5 meetrit üle, ja 1,2 meetrit alla keskmise.
Siseveekogudel sõltub veetase sademetest ja lumesulaveest. Sajusel perioodil ja lumerikka talvega aasta kevadel on kõikumised kõige suuremad.
Veetaseme pideva kõikumise tõttu on oluline, et arvestad kai valimisel keskmist veetaset soovitud asukohas. Kuidas sa seda teada saad?
Keskmise veetaseme piir on üldiselt rannas silmaga näha ja piisab visuaalsest vaatlusest. Võõra koha puhul soovitame lisaks rääkida ka ümberkaudsete inimestega, võimalusel kindlasti eakamate kohalike elanikega, kes on seal juba kaua elanud ja oskavad anda infot pikema ajaperioodi kohta.
5. Veesügavus rannajoonest
Sobilikku veesügavust sa juba tead, kui oled seal kohas ujumas käinud. Mereäärse asupaiga puhul aitavad sind ka merekaardid, kuhu on sügavused peale märgitud (näiteks suures mahus vabalt kasutatav Navionicsi kaart).
Mismoodi veesügavuse teadmine sind planeerimisprotsessis aitab?
Kui sul on teada sobilik veesügavus keskmisest rannajoonest, on sul ka selge pilt, kus saad paati hoida ja julgelt peakat hüpata, ning mis kõige tähtsam – sa oskad arvestada kui pikka ujuvkaid sul tarvis on.
Näiteks kui rannaäärne on liiga madal ja sildumiseks piisava sügavusega vesi kaugel, tähendab see, et tarvis on ehitada väga pikk kai, mis muudab kogu ettevõtmise ebapraktiliseks, sest kulud kasvavad taevastesse kõrgustesse.
Top Marine’i toodetavad ujuvkaid
Lugemise käigus said oma peas esmase asukoha analüüsi tehtud, järgnevalt anname sulle ülevaate meie tootevalikus olevatest kaidest ja nende omadustest – nii on sul võimalik edasi mõelda ja konkreetse ujuvkai sobivust kaaluda.
Monoliitkai
| Omadused | Suure kandevõimega ja stabiilne. Sobib nii ujuvplatvormiks kui ka lainemurdjaks |
| Kasutuskoht | Looduslikult kaitstud või muuliga piiratud jahi- ja paadisadamad |
| Lubatud lainekõrgus | Kuni 0,5 meetrit |
| Vabaparda kõrgus | 0,49–0,7 meetrit |
| Standardlaiused | 2,4 m, 3,2 m, 4,2 m |
| Standardpikkused | 9 m, 12 m, 15 m, 18 m, 20 m |
Sadamakai
| Omadused | Stabiilne ja korraliku kandevõimega. Sobib ideaalselt ujuvplatvormiks |
| Kasutuskoht | Muuliga kaitstud paadi- ja jahisadamad |
| Lubatud lainekõrgus | Kuni 0,3 meetrit |
| Vabaparda kõrgus | 0,5–0,7 meetrit |
| Standardlaiused | 2,4 m, 3 m ja 3,2 m |
| Standardpikkused | Pikkuse valmistame vastavalt sinu projekti nõudmistele |
Paadikai
| Omadused | Hea kandevõimega. Mõeldud kasutamiseks ujuvplatvormina |
| Kasutuskoht | Siseveekogude paadisadamad |
| Lubatud lainekõrgus | Kuni 0,2 meetrit |
| Vabaparda kõrgus | 0,65–0,73 meetrit |
| Standardlaiused | 2,4 m, 3 m ja 3,2 m |
| Standardpikkused | 6 m, 8 m ja 10 m |
Ujumiskai
| Omadused | Kasutamiseks ujumissillana või paadikaina aerupaadile |
| Kasutuskoht | Siseveekogude ujumisrannad |
| Lubatud lainekõrgus | Kuni 0,2 meetrit |
| Vabaparda kõrgus | 0,35–0,38 meetrit |
| Standardlaiused | 2 m, 2,4 m ja 3 m |
| Standardpikkused | 4 m, 5 m ja 6 m |
Ujumiskai ECO
| Omadused | Sobib koduseks ujumissillaks või paadikaiks väiksele paadile |
| Kasutuskoht | Siseveekogude ujumisrannad |
| Lubatud lainekõrgus | Kuni 0,2 meetrit |
| Vabaparda kõrgus | 0,37–0,40 meetrit |
| Standardlaius | 2 m |
| Standardpikkused | 4 m, 5 m ja 6 m |
Ujuvkaide sobivus erinevaks kasutuseks
| Monoliitkai | Sadamakai | Paadikai | Ujumiskai | Ujumiskai ECO | |
| Erakaiks | + | + | + | + | + |
| Sadamasse | + | + | + | – | – |
| Ujumaminekuks | + | + | + | + | + |
| Aluse kinnitamiseks | + | + | + | + | + |
| Ujuvmaja ujukiteks | + | + | + | – | – |
| Lainemurdjaks | + | – | – | – | – |
Kuidas on, kas leidsid endale ujuvkai, mis tulevase asukohaga täpselt sobib? Või tekkis sul lugedes hulganisti küsimusi, millele nüüd vastust soovid?
Mõlema vastuse puhul on meil põhjust pikemalt suhelda! Võta meiega ühendust ning räägime su plaanidest juba pikemalt (kontaktid ja kontaktvormi leiad alt).
PS! Kui artikkel oli sulle kasulik, klõpsa „Meeldib”. Kui see võiks ka sinu sõpradele huvi pakkuda, tee lisaks üks klõps „Jaga“ peal. Aitäh!
