22 aastat kogemust ujuvkaidega
Toodame aastas 4500 m ujuvkaisid
18 spetsialisti tööl ja sind aitamas
22 riiki on jõudnud Top Marine'i tooted
20 aastaga oleme tõusnud juhtivaks ujuvkaide täislahenduste pakkujaks Balti riikides ja Põhjamaades.

Ujuvkai asukoht – 5 tegurit, mida looduses hinnata

Tõenäoliselt sa nõustud meiega, kui ütleme, et ujuvkaid valides on asukoht kuningas ning kuningana määrab asukoht ka selle, kas üldse on võimalik või rahaliselt tasuv sinna kaid paigaldada.

Kuidas aga hinnata asukoha sobivust ning mille põhjal otsuseid langetada?

See ei ole üldse nii keeruline kui arvad. Järgnevalt näitame sulle, millele pöörame meie looduslikke olusid hinnates tähelepanu, et ka sul oleks võimalik iseseisvalt esmane hindamine teha.

NB! Teksti lõpust leiad ülevaate meie toodetavatest ujuvkaidest ning saad värskete teadmiste alusel otsustada, milline neist sulle kõige paremini sobida võiks. Samas on ka kokkuvõtlik tabel, mis aitab sul kaide kasutusotstarvet võrrelda.

Ujuvkai asukoht: olulised tegurid

Hoidmaks kokku sinu aega, ütleme kohe alguses välja kuhu kaid paigaldada ei saa: ujuvkaid ei ole võimalik panna avatud randadesse ja rannikule, sobilikuks asukohaks on kas looduslikult hästi kaitstud rand või muuliga piiratud akvatoorium.

Asukohta valides tuleb sul hinnata järgnevaid tegureid:

1. Jääolud

Õnneks on võimalik jääolusid hinnata ka muudel aastaaegadel kui ainult talvel. Kuidas?

Tuleb vaid kehastuda teraseks vaatlejaks ning uurida veekogu kallast järgnevate teadmiste alusel:

  • kinnistes ja tuulte eest kaitstud lahesoppides sulab jää ilma liikumata ära või liigub tuulte mõjul vaid vähesel määral;
  • kui kaldale väga lähedal suuri puid ei kasva, siis suure tõenäosusega tuleb sinna rüsijää;
  • jääolud on nähtavad ka kivide järgi: kui kaldal on neid nihutatud, käib rüsijää.

Rüsijää puhul ei saa paadisilda suure tõenäosusega paigaldada, sest jää lõhuks selle igal talvel ära. Kui muu asukoht ei ole võimalik, võib kaaluda ujuvkai talveks välja võtmist ja kevadel uuesti paigaldamist, aga siin tuleb kindlasti arvestada selle tegevuse rahalise ja ajalise kulukusega.

2. Ranna avatus tuultele

Siseveekogude puhul tuule pärast üldiselt väga muretsema ei pea, aga kaid merre planeerides tuleb selles punktis väga hoolikas olla.

Iga koht rannikul on eriline ja näiteks Soome lahes on tuuled muutliku loomuga: suvel puhuvad põhiliselt lääne- ja põhjakaarte tuuled ning talvel domineerivad tuuled lõunakaartest. Ka tormituuled puhuvad igal aastaajal küllaltki väljakujunenud suunast.

Oma ranna põhilist tuultesuunda on sul võimalik kontrollida tuuleroosi järgi. Mugav on kasutada selleks Global Wind Atlase kaarti nende kodulehel. Lihtsalt klõpsa soovitud asukohal, vali paremalt „Wind Rose“ ja näedki selles piirkonnas domineerivaid tuuli:

Tuuleroos

Pilt: ekraanitõmmis Global Wind Atlase kodulehest

Nõnda saad teada kõige ohtlikuma tuulesuuna, misjärel tuleb sul nii kaardilt kui ka ise asukohas olles vaadata, kas sellest suunast on tuulel vaba voli puhuda või pakub kaitset näiteks neem, poolsaar või saar, tänu millele ei olegi lained valitud kohas ohtlikud.

3. Lainekõrgus

Ilmastikutingimused merel ja siseveekogudel (järv, jõgi, tiik) on väga erinevad. Ava- ja siseveekogudel valitsevate olude suurim eristaja on lainekõrgus – sisemaal hajutavad tuult metsad ja muu taimestik, aga merel, kus takistusi ei ole, on tuulel ruumi kiirust koguda ja nii tekivad oluliselt suuremad lained kui näiteks järvel.

Seega – esimese asjana tee endale selgeks paadisilla tulevases asukohas olev keskmine lainekõrgus ning tutvu ka maksimaalse lainekõrguse numbritega, et teaksid, millistele jõududele peab kai vastu pidama.

4. Keskmine veetase

Veetase meres ja siseveekogudes muutub vastavalt aastaajale ja tuultele, näiteks Läänemere tase on äärmuslikel juhtudel olnud kuni 2,5 meetrit üle, ja 1,2 meetrit alla keskmise.

Siseveekogudel sõltub veetase sademetest ja lumesulaveest. Sajusel perioodil ja lumerikka talvega aasta kevadel on kõikumised kõige suuremad.

Veetaseme pideva kõikumise tõttu on oluline, et arvestad kai valimisel keskmist veetaset soovitud asukohas. Kuidas sa seda teada saad?

Keskmise veetaseme piir on üldiselt rannas silmaga näha ja piisab visuaalsest vaatlusest. Võõra koha puhul soovitame lisaks rääkida ka ümberkaudsete inimestega, võimalusel kindlasti eakamate kohalike elanikega, kes on seal juba kaua elanud ja oskavad anda infot pikema ajaperioodi kohta.

5. Veesügavus rannajoonest

Sobilikku veesügavust sa juba tead, kui oled seal kohas ujumas käinud. Mereäärse asupaiga puhul aitavad sind ka merekaardid, kuhu on sügavused peale märgitud (näiteks suures mahus vabalt kasutatav Navionicsi kaart).

Mismoodi veesügavuse teadmine sind planeerimisprotsessis aitab?

Kui sul on teada sobilik veesügavus keskmisest rannajoonest, on sul ka selge pilt, kus saad paati hoida ja julgelt peakat hüpata, ning mis kõige tähtsam – sa oskad arvestada kui pikka ujuvkaid sul tarvis on.

Näiteks kui rannaäärne on liiga madal ja sildumiseks piisava sügavusega vesi kaugel, tähendab see, et tarvis on ehitada väga pikk kai, mis muudab kogu ettevõtmise ebapraktiliseks, sest kulud kasvavad taevastesse kõrgustesse.

Top Marine’i toodetavad ujuvkaid

Lugemise käigus said oma peas esmase asukoha analüüsi tehtud, järgnevalt anname sulle ülevaate meie tootevalikus olevatest kaidest ja nende omadustest – nii on sul võimalik edasi mõelda ja konkreetse ujuvkai sobivust kaaluda.

Monoliitkai

Monoliitkai ACP 2,4x12m

OmadusedSuure kandevõimega ja stabiilne. Sobib nii ujuvplatvormiks kui ka lainemurdjaks
KasutuskohtLooduslikult kaitstud või muuliga piiratud jahi- ja paadisadamad
Lubatud lainekõrgusKuni 0,5 meetrit
Vabaparda kõrgus0,49–0,7 meetrit
Standardlaiused2,4 m, 3,2 m, 4,2 m
Standardpikkused9 m, 12 m, 15 m, 18 m, 20 m

Sadamakai

Sadamakai L-ujuk tootepilt

OmadusedStabiilne ja korraliku kandevõimega. Sobib ideaalselt ujuvplatvormiks
KasutuskohtMuuliga kaitstud paadi- ja jahisadamad
Lubatud lainekõrgusKuni 0,3 meetrit
Vabaparda kõrgus0,5–0,7 meetrit
Standardlaiused2,4 m, 3 m ja 3,2 m
StandardpikkusedPikkuse valmistame vastavalt sinu projekti nõudmistele

Paadikai

OmadusedHea kandevõimega. Mõeldud kasutamiseks ujuvplatvormina
KasutuskohtSiseveekogude paadisadamad
Lubatud lainekõrgusKuni 0,2 meetrit
Vabaparda kõrgus0,65–0,73 meetrit
Standardlaiused2,4 m, 3 m ja 3,2 m
Standardpikkused6 m, 8 m ja 10 m

Ujumiskai

Ujumiskai tootepilt 2,4x4m

OmadusedKasutamiseks ujumissillana või paadikaina aerupaadile
KasutuskohtSiseveekogude ujumisrannad
Lubatud lainekõrgusKuni 0,2 meetrit
Vabaparda kõrgus0,35–0,38 meetrit
Standardlaiused2 m, 2,4 m ja 3 m
Standardpikkused4 m, 5 m ja 6 m

Ujumiskai ECO

Ujumiskai ECO tootepilt 4m

OmadusedSobib koduseks ujumissillaks või paadikaiks väiksele paadile
KasutuskohtSiseveekogude ujumisrannad
Lubatud lainekõrgusKuni 0,2 meetrit
Vabaparda kõrgus0,37–0,40 meetrit
Standardlaius2 m
Standardpikkused4 m, 5 m ja 6 m

Ujuvkaide sobivus erinevaks kasutuseks

MonoliitkaiSadamakaiPaadikaiUjumiskaiUjumiskai ECO
Erakaiks+++++
Sadamasse+++
Ujumaminekuks+++++
Aluse kinnitamiseks+++++
Ujuvmaja ujukiteks+++
Lainemurdjaks+

 

Kuidas on, kas leidsid endale ujuvkai, mis tulevase asukohaga täpselt sobib? Või tekkis sul lugedes hulganisti küsimusi, millele nüüd vastust soovid?

Mõlema vastuse puhul on meil põhjust pikemalt suhelda! Võta meiega ühendust ning räägime su plaanidest juba pikemalt (kontaktid ja kontaktvormi leiad alt).

 

PS! Kui artikkel oli sulle kasulik, klõpsa „Meeldib”. Kui see võiks ka sinu sõpradele huvi pakkuda, tee lisaks üks klõps „Jaga“ peal. Aitäh!

Artiklist oli kasu ja meeldis?

Artiklid, mis sind veel võiks huvitada

Miks valida Top Marine?

Tippkvaliteet
100% toote tundmine
Teenindus, mis hoolib
Turvalisus ja keskkonnahoid
Professionaalne paigaldus
Aus hind
Tarnekiirus
Standardiseeritus
Suhtumine
Andry Prodel
Küsi abi eksperdilt